Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Suuluhüatsint

Suuluhüatsint (Lachenaliaon ca 90 liigiline Lõuna-Aafrika sibultaimede perekond liilialiste  (Liliaceae) sugukonnas (mõned süstematiseerivad alamsugukonda hüatsindilised). Kultivaare on enamasti aretatud värvikast suuluhüatsindist (L. aloides, syn.L. tricolor). Need sibultaimed on pikkade, ca 20 cm, lineaalsete roheliste, purpursete täppidega lehtedega, millede keskelt kasvab kevadtalvel või kevadel välja 30-40 cm pikkune õisikuvars.  Õisikus avanevad 2-3,5 cm pikkused rippuvad torujas-kellukjad õied, mille põhivärvus on kollane, kuid alusel ja tipus õied tumenevad punakasvioletseks. Sortidel õite värvus varieerub. Õied on nägusad 2-3 nädalat ja reeglina, mida jahedam ruum, seda kauem püsivad. Ideaalne temperatuur õitsemise ajal oleks 12-16°C. Enne õitsemist aga õisikuvarre kasvamise aegu kuni esimeste õite avanemiseni oleks vajalik kõrgem temperatuur, 16-18°C. Õitsemise ajal on soovitav taime korralikult kasta ja väetada, et sibul kosuks. Õitsemise lõppedes tuleb kastmist vähendada ja lehtede kuivamisel lõpetada, sest taim vajab täiesti kuiva puhkeperioodi. Sibulat tuleb hoida sel ajal , umbes detsembri – jaanuarini jahedas. Seejärel istutada uude viljakasse, nõrgalt happelisse mulda (enamasti tüüpiline toalillemuld) ja alustada esialgu minimaalse kastmisega. Pott peaks olema vaid nii suur, et sibul sisse mahuks, kuid mitte rohkem, sest siis õitseb taim paremini. Paljundatakse enamasti tütarsibulatega, võib ka seemnetega, kuid sorte ainult sibulatega.