Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Ringlill

Ringlill (AnacyclusNeitsi-ringlill (Anacyclus pyrethrum var. depressus) kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda ja paistab silma oma originaalsusega. Alpiaias väärib ta kõige auväärsemat kohta, sest tema huvitavad haralised võrsed asetsevad ringikujuliselt ja on üleni kaetud õitega. Vähesed taimed on nii vähenõudlikud. Ta on väärikas taim kiviktaimlasse ja igasse lillekompositsiooni. Mitmeaastased madala kasvulised taimed (kõrgus 10 cm). Korvõisik läbimõõduga 3 cm. Torujad õied on erekollased, keelõied – sisemine osa valge, välimine punakas. Õitseb rikkalikult maist juunini. Vajab sooja päikeselist kasvukohta. Seemnetega paljundamisel külvatakse veebruaris – märtsis ettekasvatuseks, aprill – mai kasvukohale või talve alla mitte sügavamale kui 0,5 cm. Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist: külvata seemned, katta klaasiga ja asetada külmkappi (+5 – 7 oC). Seal hoida kuu aega ja siis tõsta tubasele temperatuurile. +16 – 18 oC juures ilmuvad tõusmed 10 – 15 päevaga. 1 – 2 pärislehe faasis seemikud pikeeritakse paljunduspeenrasse. 5 – 6 pärislehe faasis istutatakse istikud alalisele kasvukohale vahekaugusega 20 – 25 cm. On väga tähtis, et juurdumise faasis oleks pinnas pidevalt kergelt niiske. Mais istutada avamaale. Erihooldust ei vaja. Eelistab päikeselist kasvukohta, viljakat, hästi töödeldud mulda. Soovitavalt väetada kompleksväetisega. Kasvuaja lõpus lõigata pealsed kuni juurteni maha. Eesti tingimustes on soovitav katta talveks lehemultðiga. Sobivalt valitud kohas näeb Anacyclus depressusvälja väga efektne tänu oma lamavatele võrsetele, mis kasvavad igas suunas radiaalselt laiali. Lehed on tumerohelised, peenlõhestunud. Tõusvatel varrerootsudel on mitte eriti suured õisikud, mis on sarnased karikakrale. Äärmised keelõied on väljastpoolt tumeroosad, seepärast on õienuppude värv roosa. Puhkenud õiel on äärmised õielehed valged, südamik aga kollane; taim õitseb maist juulini. Õied on koondunud nutitaolisse õisikusse, mis on tüüpiline kogu korvõieliste sugukonnale. Õied, mis paiknevad õisiku keskel, on korrapärased, äärmised reeglipäraselt keelõied. Mõnikord võivad nad puududa. Vihmase ilmaga ja ööseks õisikud sulguvad. Kasvukoha valik: taim vajab päikeselist kohta. Õigem oleks paigutada teda kivide vahele või spaleeri. Taimele annavad originaalse välimuse varred, mis paiknevad ringikujuliselt; seda peab istutamisel arvestama. Sobivates tingimustes võib anda isekülvi.­

Allikas: https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=10338