Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Pipar

Pipar (Piperon enamasti kahekojaliste igihaljaste või heitlehiste puitliaanide, lehtpõõsaste, väikeste lehtpuude ja rohttaimede perekond pipraliste (Piperaceae) sugukonnast. Umbes 2000 liiki kasvab troopikas ja lähistroopikas. Lehed harilikult terveservalised, väikesed õiekatteta õied asetsevad ruljais tähkades, vili on marja taoline luuvili. Indiast pärinevat musta pipart (P. nigrum) kasvatatakse kõikjal troopikas. Selle poolvalminud kuivatatud vilju tarvitatakse vürtsina (nn must pipar). Küpseist viljadest, millelt pärast kääritamist ja leotamist on viljaliha eraldatud, saadakse mahedama maitsega nn valget pipart. Teravat maitset põhjustab alkaloid piperiin (pipar sisaldab seda 4,5-10%), lõhna eeterlik pipraõli. Pipart kui vürtsi tuntakse juba antiikajast saadik, eriti hinnatud oli see keskajal. Vürtsina tarvitatakse ka pikka pipart (P. longum) ja mitut teist pipraliigi vilju.