Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Lõosilm

Lõosilm (Myosotisehk meelislill, kõnekeeles öeldakse tema kohta ka meelespea või äraunustamind lill. Lõosilm on väikeste helesiniste õitega rohttaimede perekond kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub üle 30 liigi, mis looduslikult on levinud peamiselt Euraasias ja Põhja–Ameerikas. Eestis kasvab looduslikult 9 liiki, nendest tavalisemad on soo–lõosilm (M. stricta ehk M. micrantha), aed – lõosilm (M. alpestris) ja mets – lõosilm (M. sylvatica). Suuremate õitega liike kasvatatakse iluaias. Põld- ja liiv-lõosilm on üheaastased umbrohud. Aed-lõosilma kasvatatakse Eesti oludes kaheaastase aiailutaimena. Seemned külvatakse kas otse kasvukohale või siis taimede ettekasvatamiseks potti või kasti. Idanemine kestab umbes 2 nädalat. Seemikud pikeeritakse vahedega 5 x 5 cm ning taimed istutatakse kasvukohale septembris umbes 15 cm vahedega. Kasvukohale tehtud külvidest tärganud seemikuid on soovitav vajadusel harvendada. Kasvukoht võib olla päikeseline kuni varjuline, viljaka- ning parasniiske pinnasega. Eelistab huumusrikast ja niisket mulda. Aed-lõosilm sobib hästi koos kasvama tulpidega, samuti teiste sibullilledega. Lõosilma paljundamiseks parim viis on seemnetega, kuid levib ka isekülvi teel. Eesti oludes talvekindel taim.