Pakkumised

Tingmärgid

Päikeselisele kasvukohale

Poolvarjulisele kasvukohale

Täisvarjulisele kasvukohale

Kuivemale kasvukohale

Parasniiskele kasvukohale

Niiskeale kasvukohale

Sobib lõikelilleks

Lõhnavad õied või lehestik

Sobib potitaimeks

Sobib amplisse

Patendeeritud sort

Lehtdekoratiivne

Putukaid meelitav

Mittesöödav

Suurim kasvukõrgus

Suurim kasvulaius

Parim vahekaugus

Õitsemisaeg

 

Liigikirjeldused

Hernes

Hernes (Pisumon 6 liigiga ronirohttaimede perekond liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnast, mis kasvab Vahemeremaadel ja Lääne-Aasias. Kultuurtaimena kasvatatakse enamasti harilikku hernest (P. sativum), mis jaotatakse veel kolme alamliiki. Vormirikkaim ja enamikul maadel viljeldatavaim on alamliik Pisum sativum ssp.sativum. Eestis kasvatatakse selle alamliigi kaht põldherne teisendite rühma – söögiherneid ja söödaherneid ning kaht aedherne teisendite rühma -kortsteralisi ehk üdiherneid (toiduks tarvitatakse seemneid) ja suhkru- ehk lestherneid (toiduks tarvitatakse kaunu koos poolvalminud seemnetega). Põldhernest kasvatatakse puhaskülvis või segus tugitaimedega (näiteks kaeraga) teraks (söögiks ja söödaks), haljassöödaks ja haljasväetiseks. 1000 seemne mass on 150-400 g ja seemnete idanevus säilib 5-6 aastat. Optimaalne temperatuur seemnete idanemiseks on 10-20°C ja taimede järgnevaks kasvuks 16-20°C. Külvisügavus raskematel muldadel on 4-5 cm ja kergematel 5-6 cm, külvinorm 120-220 kg/ha.

Hernes on pikapäevataim. Ta on nõudlik valguse ja niiskuse suhtes, viimase puhul eriti seemnete külvist kuni õitsemiseni. Mulla suhtes pole nõudlik, kuid paremini sobivad neutraalsed saviliiv- ja liivsavimullad. Saak valmib olenevalt sordist (varajased või hilised) 45-70 päevani ja seemned 70-90 päevani. Hernest kahjustavad peamiselt hernekärsakad, hernemähkurid, herne laikpõletik, hahkhallitus ja jahukaste.