Oblikas

Otsi liike

Otsi
Generic filters

Filtreeri tähestiku järgi

Oblikas

Oblikas (Rumexon umbes 200 liigiga ühe- või kaheaastaste tuultolmlejate rohttaimede perekond tatraliste (Polygonaceae) sugukonnast. Looduses kasvab enamik liike põhjaparasvöötmes. Eestis leidub 13 liiki. Väike oblikas (R. acetosella) eelistab lubja- ja toitainevaest mulda. Hapu oblikas (R. acetosa) on tavaline niitudel, veekogude kaldail ja teeäärtes, selle kultuurvorme ja sorte kasvatatakse püsiköögiviljana ja ajatatakse. Toiduks tarvitatakse lehti, need sisaldavad rohkesti C-vitamiini, karotiini ja mineraalaineid (eriti rauda) ning 1,4-1,8% orgaanilisi happeid, sealhulgas eriti sügisel rohkesti oblikhapet. Vesioblikas (R. hydrolapathum) kasvavad veekogude kaldail, kraavides ja soos. Koduoblikas (R. longifolius), kärnoblikas (R. crispus) ja tömbilehine oblikas (R. obtusifolius) on harilikult elamute ümbruses, teeäärtes, mererannal ja umbrohuna põldudel. Mulla suhtes ei ole oblikas nõudlik, kuid eelistab sügavalt haritud, vett hästi läbilaskvat, nõrgalt happelist huumusrikast liivsavimulda. Võib kasvatada poolvarjus ja isegi varjus, et saada mahlakaid lehti. Paljundatakse seemnetega või vanade taimede juurepuhmiku jaotamise teel. 1000 seemne mass on 0,56-1,19 grammi, seemnete idanevus säilib 2-3 aastat. Oblika seemneid võib aprillis mais külvata otse kasvukohale, seemned tärkavad umbes 10-14 päeva pärast. Tärganud seemikuid võib vajadusel harvendada, soovitatavad vahed oleks ridades 20-20 cm ja taimedel reas 15-20 cm. Oblikalehed sobivad kasutamiseks maitseainetaimena suppides, salatites ja maitseäädika valmistamiseks. Kultuurtaimena kasvatatakse enamasti hapuoblikat (R.acetosa) ja spinatoblikat (R.patienta) ning nende sorte.