Liigikirjeldused

Puju

Puju (Artemisia)

on umbes 300 liigiga igihaljaste või heitlehiste puhmas- või põõsas-  või üheaastaste taimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, mis looduses kasvavad enamasti põhjapoolkera kuivadel põldudel,  steppides või muudel rohumaadel, mõningad liigid ka Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Paljud liigid on oma dekoratiivse lehestiku tõttu kasvatatavad ilutaimedena, eelkõige kiviktaimlates ja mõned liigid ka köögiviljaaias.   Kasvuks eelistavad enamasti sügavalt haritud parasniisket toitaineterikast mulda (vaid üksikud liigid kuiva mulda) ja päikeselist kasvukohta.

Estragonpuju (A. dragunculus), kulinaarias tuntud vürtsi estragonina, on kuni 1 meetri kõrgune mitmeaastane rohttaim.On tuntud kaks teisendit: saksa estragon, mis on aromaatsem ja vene estragon. Maitseainena kasutatakse lehti ja noori võrseid enamasti värskelt, sest kuivatatult kaotavad liigiomase aroomi peaaegu täielikult, lõhn ja maitse säilivad nõrgas äädikalahuses ja sügavkülmutatult. Paljundatakse seemnete või juurevõsudega. 1000 seemne mass on 0,11 g ja seemned säilitavad idanevuse 2-3 aastat. Seemnetega paljundamisel on soovitav taimed katmikalal ette kasvatada ja istutada kasvukohale vahedega 40 x 60 cm. Tõusmed tärkavad enamasti 10-14 päeva pärast peale külvi. Ühel kohal kasvatatakse enamasti 4-5 aastat. 

Sidrunpuju  (A. abrotanum) on kuni 2 m kõrguseks kasvav poolpõõsas. Tal on pika rootsuga4-8 cm pikkused ja kuni 6 cm laiused peenelt jagunenud lehelabaga lehed (lehehõlmad on ca mm laiused). Seega meenutab kaugelt vaadates lopsakat tillitaime. paljundatakse nii seemnetega kui ka vegetatiivselt (juurevõsudega või varrepistikutega). On vastupidav kiirekasvuline dekoratiivtaim, mida kasvatatakse ka ravim- ja maitsetaimena.Ravimina kasutati juba antiikajal, tänapäeval pigem rahameditsiinis ja siin kõha ja nohu raviks. Maitsetaimena kasutatakse lehti liha ja kala maitsestamiseks, veel lisatakse suppidele, ühepajatoidule ja isegi kastmetele ja kokteilidele.. Liigsel (ohtral) lisamisel mõjub piprana. Kala soolamisel kõrvaldab ebameeldiva lõhna. Värsked lehed lisatuna hoidise purki hoidise peale, takistab hallituse teket.

Koirohi (A. absinthium) on kuni 1 m kasvav mitmeaastane varre alaosas  puituv rohttaim. Vars on püstine, ülaosas harunev; lehed on pealt rohekasvalged, alt valged, alumised lehed sulgjagused, ülemised lõhestumata. Õitseb augustis septembris kollaste õitega (mis on korvõisikuis).. Kasvuks eelistab kuiva ja liivast pinnast. Eestis leidub ka looduses rannikualadel ja saartel. Aedades kasvatatakse ilu-, ravi- ja maitsetaimena tema suurelehist vormi, mis eelistab aga toitaineterikkamat mulda. Tema droogi kasutatakse söögiisu parandajana, seedeelundite erinevate haiguste ja ainevahetuse häirete raviks. Maitsetaimena eelkõige alkohoolsete jookide maitsestamiseks.

 Valgeõieline puju (A. lactiflora)

Schmidti puju (A. schmidthiana)

Kassiurb-puju (A. ludoviciana)

 

 

« Tagasi