Liigikirjeldused
Aktiniidia
Aktiniidia (Actinidia)umbes 60 liigiga pikkade, väänduvate võrsetega ühe- või kahekojaliste põõsastaimede perekond heitlehiseid või ka igihaljaid taimi aktiniidialiste sugukonnas. Pikarootsulised lehed on vahelduvad, terve-, saagja- kuni hambulise servaga lihtlehed. Õied ühe või kahesugulised, neljatised kuni viietised, valged, kollakad või punakad. Viljad on tavaliselt väikeste seemnetega marjad, C – vitamiini rohked, rohekad kuni kollakad, tuntud rahvasuus ka põhjamaade viinamarjana. Looduslikult kasvavad enamasti Hiinas, Jaapanis, Jaava saartel ja Kaug-Idas. Paljundada saab vegetatiivselt haljaspistikutega, pookimisega, juurevõsudega ja seemnetega. Sobivad taimed vertikaalhaljastuses kasutamiseks. Aktiniidiad armastavad kõrget õhu- ja mullaniiskust, ei talu seisvat vett ja liigniisket mulda. Liikide külmakindlus jätab soovida, kuid paraja lumikatte korral ei külmu nende juurestik. Suhteliselt hilise õitsemise tõttu ei saa tavaliselt hiliskevadistest öökülmadest kahjustatud ka nende õied. Mõnede aktiniidialiikide võrsete ja eriti juurte koores esinevad alkaloidid meeldivad iseäranis kassidele ja nad närivad võrseid ning kraabivad juurte ümbruse koort lahti väga hasartselt. Seda asjaolu peaks aktiniidiate istutamisel arvestama. Aktiniidiate painduvaid võrseid kasutatakse korvmööbli, korvide, köite punumiseks.
Teravahambaline aktiniidia (Actinidia arguta) Kahekojaline tugevamakasvuline liik, kuni 30 m kõrgusele roniv liaan. Tüved isegi kuni käsivarrejämedused, kasvab looduslikult Kaug-Idas, Kirde-Hiinas ning Jaapanis. Võib elada kuni 400 aastaseks. Võrsed pruunikashalli kestendava koorega, rohkete koorelõvedega, kaetud kerge sinaka vahakorraga, noored rohtsed võrsed tipuosas karvased. Lehed piklik-ovaalsed, veidi südaja alusega, teravsaagja servaga, pealt tumerohelised, alt kohati kaetud nõrgalt punakate karvadega, leheroots punakas, karvane. Sügisvärvus puhaskollane, lehed värvuvad varakult. Õied rohekasvalged, lõhnavad. Viljad kerajad, kollakasrohelised, kuni 3 cm pikad, paljad, siledad, aromaatsed, maitsvad. Haljastuses hea pinnakatja, talub osalist varju, vastupidav, taludes külma kuni -30º C. Sobib ka linnatingimustesse, kuna talub suitsu, tahma jne. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Vilju saab kasutada hoidiste tegemiseks, maitsvad ka kohe valminult. Sordid: ’Issai’ – väikesed paljad viljad; ’Posdnaja’ – viljad valmivad septembrikuu lõpul, saagikas magusaviljaline sort; ’Rannaja’ – viljad valmivad augustikuu lõpupoole, saagikas, magusamaitseliste viljadega; ’Weiki’ – Euroopas paljukasutatud hästiviljuv, heamaitseline sort;
