Liigikirjeldused
Nartsiss
Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Nartsissid on looduslikult levinud Vahemeremail, Kesk - Euroopas ja Ees - Aasias. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie-kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beežhid, roosakad või oranžhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi sorte. Samuti tuntakse kiviktaimla-, jõulu- ja liblikõielisi nartsisse. Nartsiss eelistab kasvukohana päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbi laskva viljaka ning sõmera pinnasega parasniisket kasvukohta. Sobiv mahapaneku või ümberistutamise aeg Eesti oludes on august - september. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Nartsiss ei talu pikema ajalist liigniiskust ega pinnases seisvat vett. Kuid kui klump kasvab liialt täis ja õitsemine väheneb, siis suvel kasvuperioodi lõppedes pärast lehtede närbumist kaeva mugulad üles, eralda tütarsibulad ja istuta uuesti maha. Sibulate vaheline kaugus peaks sõltuvalt nende suurusest olema 5 - 10 cm ning istutussügavus 3 sibula kõrgust arvestades juure kannast. Külmade eest kaitseks on soovitav nartsisside kasvukoht katta talveks kuuseokste-, turba-, puulehtede- või muu käepärase materjaliga. Talvekate pannakse peale pärast pinnase külmumist hilissügisel ning eemaldatakse, kui päevane õhutemperatuur on kevadel püsivalt üle 0 kraadi. Kui olete ostnud nartsisside sibulaid, ärge viivitage istutamisega, sest juba poes mõnda aega kuivalt seisnud istutusmaterjali seisund võib iga viivitatud päevaga muutuda halvemaks. Raske pinnasega kasvukohal võiks istutusauku lisada sõmerat liiva, nagu liiliate ja püvilillede istutamiselgi. Nartsisside kasvuaegse hooldamise peamisteks võteteks on õitsemiseelne väetamine ja õitsemise lõpetanud varte ärakorjamine. Pärast õitsemist lastakse lehtedel loomulikul teel kolletuda. Nartsisse võib ümber istutada keskmiselt iga 4 - 5 aasta möödudes.NARTSISSIDE KLASSIFIKATSIOON. Rahvusvahelise nartsissisortide klassifikatsiooni põhiline osa kehtestati 1. jaan. 1950. Selles jaotati sordid 11 rühma. Hiljem lisati 12. rühm nende sortide jaoks, mis ei mahu tunnuste poolest 11 eelmise rühma hulka.RÜHM 1: trompetnartsissid, varrel üks õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed. Sordid: Globlet, Las Vegas, Mount Hood, Golden Harvest, Spellbinder, Dutch Master jpt. RÜHM 2: suure lisakrooniga nartsissid. Varrel kasvab üks õis. Lisakroon ehk trompet on pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus küündib 30-st 60-ne cm-ni. Sordid: Accent, Professor Einstein, Johann Strauss, Carlton, Flower Record, Ice Follies, Salome jt.
RÜHM 3: väikese lisakrooniga nartsissid. Varrel üks õis, lisakroon ei ole pikem kui 1/3 õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus 30 - 45 cm
Sordid: Aflame, Amor, Birma, Edna Earl, Barret Browning jt.
RÜHM 4: Täidisõielised nartsissid. Üks või enam õit varrel. Õiekattelehed või lisakroon või mõlemad on täidisõielised. Taimede kõrgus 15 - 45 cm. Sordid: White Lion, Rip Van Winkle, Acropolis, Cheerfulness, Dick Wilden, Golden Ducat, Tahiti, Texas jt. RÜHM 5: triandrusnartsissid. N. triandrus tunnustega sordid, tavaliselt kaks või enam rippuvat õit varrel. Taimede kõrgus 15 - 45 cm. Sordid: Hawera, Ice Wings, Thalia jt. RÜHM 6: tsüklaamen- nartsissid. Üks õis varrel, õiekattelehed on märgatavalt reflektiivsed, pika trompetiga. Taimede kõrgus 15 - 30 cm. Sordid: February Gold, Jack Snipe, Jetfire, Tété a Tété, Peeping Tom, Jenny jt.
RÜHM 7: dzhonkill- nartsissid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit varrel, trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus 15 - 30 cm. Sordid: Baby Moon, Hillstar, Pipit, Sun Disc, Suzy, Sweetness jt. RÜHM 8: tatsett-nartsissid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15 - 45 cm. Sordid: Cragford, Geranium, Grand Soleil d'Or, Minnow, Paper White, Laurence Koster jt. RÜHM 9: Poeedinartsissid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30 - 45 cm. Sordid: Actaea, Cantabile, Pheasant's eye jt. RÜHM 10: looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid, tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris.
RÜHM 11: lõhestunud lisakrooniga nartsissid. Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. Sordid: Dolly Mollinger, Mondragon, Palmares, Cassata, Valdrome, Orangerie jt. RÜHM 12: mitmesugused nartsissid: sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse. Sordid: Kenellis, Taffeta« Tagasi